PEATOIMETAJA VEERG | Kas pärandit võib kanda iga päev?

Pärandist rääkides ei pea muidugi alati muutuma ülemäära pühalikuks. Rahvarõivad koosnevad paljudest osadest ja kõiki neid ei pea kapi sügavustesse peitma (kui tegu pole just 19. sajandist pärit kirivööga). Neid võib uurida, kanda, eeskujuks võtta ja oma loomingus edasi arendada. Just nii püsivad vanad oskused ja mustrid elus.

Sellist mõtet kannab ka Kristel Vihmani algatus #jaanilaupäevalkirivööga, mis kutsub kandma kirivööd tänapäevaste rõivastega. Võtsin sel aastal taas üleskutsest osa ning kerisin jaanilaupäeval oma vanatädi Riina tehtud kirivöö mugava triiksärgi ümber. Sidusin pihale ka enda tikitud lahttasku, punusin pähe pärja ning võisingi piduliku tundega jaanitulele jalutada.

Sellest ajakirjanumbrist leiad mitu lugu, mis näitavad, kui erineval moel võib pärimus meie tänasesse päeva jõuda. Loe lk 56 lugu Harjumaa pärimuskeskusest, kus õpetatakse vanu oskusi ja antakse neile uus koht tänapäeva maailmas. Lk 62 saad vaadata ja imetleda Mari Yoda loomingut ning lugeda, kuidas tema pärimuslikud ideed moelavale jõudsid. Vanadest detailidest ja tähendustest sünnivad rõivad, mis ei jäljenda minevikku, vaid jutustavad selle põhjal täiesti uue loo.

Ehk leiad sinagi kapist või kirstupõhjast rahvarõivadetaili, mis võib olla enamat kui lihtsalt kaunis ese. See võib olla killuke perekonnaloost, mille jätkamine on nüüd sinu kätes.

Algava sügishooajaga stardib ka mitu päranditeemalist koolitust. Otsi endale sobiv koolitus lk 10. Minul on plaanid juba tehtud ning selle Järva-Jaani seeliku teen ma korda!

Head pärandi avastamist!

Laura